20. augustil me vabariigi aastapäeva seekord kuidagi eriliselt ei tähistanud, sest töö juures oli trivoga ja kuidagi ei olnud väga mingit erilist tahtmist just tol päeval nikerdada. Küll aga ajasin ma tööle minnes selga oma kolmevärvilise Viru-Nigula triibuseeliku, aga siis ka ainult selle, sest tanu ja põll ja käised oleks tolle päeva suht näruse koerailmaga natuke liiga heledad ja õrnad olnud. Suve kohta suht sügisese ja märja ilmaga oli tegelikult ka seelikust kahju, aga õnneks oli minnes-tulles vaid tibuvihm, mille seelik ilusti ka ilma vihmakeebita üle elas ja isegi veidi palav oli sellega kontoris olla.
28. augustil tähistasid Lõuna-India Kerala osariigi hindud liikuva kalendri järgi Onami viimast ja tähtsamat päeva - aasta teist uusaastat. Sellest on ka üks varasem postitus, mida ma siin hetkel kordama ei hakka. Seekord tähistasime Onamit ajapuudusel ingverikarrita ning koos kahe mehe töökaaslasega. Tegime ka kõrvitsakarrit esimesest oma aia hokkaidokõrvitsast.
Täna aga tuli hirmus isu kartuli-šokolaadi koogi järele ning kuna endine klassikaaslane ajas Facebookis oma trühvlitordiga isu peale, siis sai minu kook ka trühvlipuru katte.
Olgu mainitud, et ma pole seda kooki vist juba sada aastat teinud, mehele veel kordagi mitte. Kuigi ma olen talle sellest legende rääkinud ja seni pigem ähvardand et kui ta millegiga hakkama saab siis ma söödan talle seda värki ükskord vägisi sisse. No tal on sellest siis väga negatiivne mulje senini jäänud ja kuidagi ei ole ma jõudnud siis selle nikerdamiseni. Teine põhjus oli muidugi ka see, et ma viimasel ajal olen kõik kokkamised munata teinud ja siin koogis on lausa kaks muna sees, seega ma veidi põdesin, et kuidas ilma välja kukub.
Kuna ma aga olin näinud kahte põhjalikku juttu muna asendamisest: see ja see ning kikerhernejahuga tulid lisaks bondale ka köögiviljakotletid päris hästi välja, siis otsustasin proovida 1 muna = 1/4 cup kikerhernejahu + 1/4 cup vedelikku.
Peab mainima, et olin suht kahtlev. Ja ausaltöeldes munaga jääb tõesti kook teistsugune, aga tulemus kuigi pehmem kui vaja oli maitselt üllatavalt originaalilähedane. Kui maha jahtus oli päris okei ja kikerhernejahu jälk maitse oli ka peale küpsetamist kadunud. Eks vajab veel veidi eksperimenteerimist. No siin koogis oli kattes küll vesi liiast - pigem oleks pidand ainult koort rohkem panema. Koor ei tahtnud kikerhernemöksiga ka väga vahtu minna, jäi seega suht vedel värk peale ning vajas pikemalt ahjus hoidmist. Põhjast unustasin õli sootuks, aga tegelt ma avastasin selle pisiasja alles peale seda kui kook oli ammu söödud ja blogipostitust kirjutama hakkasin :D Aga koor ja kartulid ja värgid-särgid on niigi rammus, seega õli oleks olnud selles koguses lausa liiast. Kikerherned olid piisavalt kleepekas et ka selle tõttu puudus otseselt vajadus õli järele.
Nüüd siis aga nägeš ja ma lähen leiba tegema selle retsepti järgi. Sest veidra juuretisega, mida siit saksast saab peab pärmi kasutama ja puhas rukkileib on seni kossti kokku vajunud.
Retsepti liigutasin siia.
------------------------
On August 20th we did not celebrate the Estonian Restauration of Independence day in any fancy way. It was very busy at work and I was not very keen on baking something special on exactly that day. I did wear my stripy traditional skirt (see below) to work though. But only the skirt because the white linen hat, apron and shirt were too white and easy to ruin in the bad weather of that day. For summer this day felt like autumn instead. Although the woolen skirt was a bit too warm for indoors in office.
On August 28th we did celebrate Onam - the 2nd new year of Kerala, India. I have about it here a previous post, so I will not repeat it much. We did not have ginger curry this time, but we did have pumpkin curry from the very first hokkaido pumpkin picked from our own garden. Two of my husbands colleagues originally from elsewhere in India were with us this time.
Today I had an enoromus yearning for my potato-chocolate cake. As my former classmate made me also drool over the truffle cake she had baked I just had to make truffle crumble as topping for my cake.
I haven't made this cake seemingly a hundred years and never for my husband. I have threatened to feed it to him before because he thinks it must be icky because it contains potato. Well until now he has talked me out of making it due to the rather negative image of the cake he has. And I had always been a bit vary of making it with an egg substitute.
I did find though 2 pages about substituting eggs: this and this, plus I have made bonda and vegie patties before with chickpea flour I decided to try it here too 1 egg = 1/4 cup chickpea flour + 1/4 cup liquid/water.
I have to admit, I was doubtful. Indeed the texture was more liquid, the cream did not want to whip much with the chickpea flour and the whole cake was less dense and needed more time for cooking. But after it cooled down it was really ok and the awful taste of chickpea flour had disappeared while cooking. I have to say I did forget the oil from the bottom. Although the cream and potato is very filling, so I did not miss the oil in it at all. In addition the cake was a bit soft when still warm, but I think also the extra binding effect that oil gives was not that necessary. I noticed this only long after the cake was already eaten and I was writing this blog post.
Bye for now, I'm off to bake rye and wheat mix bread. Due to the weird starter available here in
Germany the fully rye bread has always collapsed like a souffle.
The recipe has been moved to here.
Pildirida / Gallery:
Kook trühvlipuruga / Cake with truffle crumbs:
Triibuseelik - rohelisega Viru-Nigula triibustik otsiti ekstra minu jaoks ERMist triibud välja ja ühepoolse villasena kootud. Ärge mult koetüüpide kohta küsige, seda ma ei tea. Ei tahtnud üldtuntud ja kergelt juba äraretsitud Viru-Nigula sinist, samas on tolle kirkamas toonis neiu seelikutriip ka väga armas. Aga sellist nagu mul pole nüüd mujal kui muuseumis :D
Stripy traditional skirt (aka Bar-code skirt like my husband calls it, because the stripes were indicating not only where in Estonia a woman was from with the accuracy of a village, but also if she was unmarried, married or widow) - the unique stripe combination instead of the over-commercialized blue (here in cotton) has been looked up especially for me in green variation. Although the blue version for unmarried women is nice and bright and looks cute too. But now only folk-art museum and me have this unique green version.
No comments:
Post a Comment